Martin Luther (sünnilt Luder) sündis 1483 aastal Saksamaal Eislebenis Hans ja Margarethe Luderi vanima pojana. Hans Luder suunas oma poega advokaadikarjääri suunas, seetõttu õppis Martin Luther Mansfeldis ja Magdeburgis kirja- ja kõnekunsti. 1501. aastal astus Martin Luther Erfurdi ülikooli, mille ta 1505. aastal lõpetas.

2. juulil 1505. aastal jäi Martin Luther teel ülikoolist koju äikesetormi kätte. Surmahirmus hüüdis ta appi Püha Annat ning lubas, et kui talle tema elu säästetakse, pühendab ta selle Issanda teenimisele. 7. juulil astus Martin Luther Püha Augustinuse Ordu liikmeks. Seal otsustas ta õppida teoloogiat. 1507. aastal pühitseti ta preestriks ning 1508. aastal hakkas ta juba ise usuteadust õpetama Wittenbergi Ülikoolis.

31. oktoobril 1517 naelutas Martin Luther Wittenbergi linnakiriku uksele nn. “95 teesi”, milles juhtis tähelepanu mitmetele katoliikliku kiriku kitsaskohtadele nagu näiteks indulgentsid ehk patukustutuskirjad. Kuigi Martin Lutheri eesmärgiks ei olnud kiriku lõhestamine, sai selest alguse protestantliku kiriku loomine ja tänapäeval tähistatakse 31. oktoobrit kui usupuhastuspüha.

Martin Luther tõlkis Piibli saksa keelde, kuna leidis, et Piibel peab olema kõigile arusaadav ja tema teeneks võib pidada ka Piibli tõlkimist teistesse keeltesse, mis oli aluseks paljude väiksemate keelte jaoks kirjakeele väljatöötamiseks. Ka ühtse eesti kirjakeele aluseks oli 1739. aastal väljaantud eestikeelne Piibel.

Martin Luther suri 18. veebruaril 1546. aastal oma sünnikohas Eislebenis ning on maetud Wittenbergi.